A
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
Jagu A hõlmab taimsete ja loomsete loodusvarade kasutamise. Siia kuulub põllukultuuride kasvatus, loomakasvatus ja -aretus, metsa- ning muude taimsete ja loomsete saaduste varumine talumajapidamises või looduskeskkonnas.
B
Mäetööstus
Mäetööstus hõlmab looduses tahkel (kivisüsi, põlevkivi ja maagid), vedelal (nafta) või gaasilisel kujul (maagaas) esinevate mineraalide kaevandamise maa-alustes kaevandustes, lahtistes karjäärides, puuraukude kaudu, merepõhjast jms meetodil.
Siia kuuluvad ka abitegevused toorme ettevalmistamiseks ja turustamiseks, nt purustamine, peenestamine, puhastamine, kuivatamine, sortimine, maagi rikastamine, maagaasi veeldamine ja tahke kütuse aglomeerimine. Neid töid teevad maavarade kaevandamisega tegelevad ja/või muud läheduses paiknevad üksused.
Siia kuuluvad tegevused on liigitatud osadesse, gruppidesse ja klassidesse peamise kaevandatava maavara järgi. Osa 05 ja 06 käsitleb fossiilkütuste (kivisüsi, pruunsüsi, nafta, gaas) kaevandamist, osa 07 ja 08 hõlmab metallimaagi ja mitmesuguste mineraalide kaevandamise ning kaevandustooted. Mõningaid sellesse jakku kuuluvaid tehnilisi töid, nt süsivesinike ekstraheerimist, võivad teha spetsialiseeritud üksused tööstusteenusena kolmandale osapoolele, vt osa 09.
Siia ei kuulu:
kaevandatud materjali töötlemine, vt jagu C (Töötlev tööstus)
kaevandatud materjali kasutamine ehituses töötlemata kujul, vt jagu F (Ehitus)
allikavee ja loodusliku mineraalvee villimine, vt 11071
pinnase, kivimite ja mineraalide purustamine, peenestamine või muu töötlemine, mis ei liitu nende kaevandamisega, vt 239
C
Töötlev tööstus
Jagu C hõlmab materjalide, ainete või komponentide mehaanilise/füüsikalise või keemilise muundamise/töötlemise uueks tooteks. Kuid töötlemine/muundamine ei ole ainus tingimus, mille alusel üksus kuulub töötleva tööstuse alla (vt allpool selgitust jäätmete töötlemise kohta). Töödeldavaks materjaliks, aineks või komponendiks on põllumajanduses, metsanduses, kalanduses või mäetööstuses toodetud toore või töötleva tööstuse mõne teise tegevusala toode. Tavaliselt loetakse töötlemiseks kauba olulist muutmist, renoveerimist või rekonstrueerimist.
Tootmisprotsessi väljundiks võib olla valmistoode (valmis kasutamiseks või tarbimiseks) või pooltoode, mis on edasise tootmise sisendiks. Näiteks alumiiniumi rafineerimistehase toodang on esmase alumiiniumi tootmise sisendiks; esmane alumiinium on sisendiks alumiiniumtraadi tõmbamise tehastes; alumiiniumtraat on sisendiks alumiiniumtraadist toodete tootmisel. Masinate ja seadmete spetsiaalsete komponentide ja koostisosade, samuti nende tarvikute ja lisaseadmete tootmine kuulub samasse klassi nende masinate ja seadmete tootmisega, mille jaoks üldjuhul osad ja tarvikud on mõeldud. Masinate ja seadmete üldise kasutusega komponentide ja koostisosade (nt mootorite, kolbide, elektrimootorite, elektriliste sõlmede, ventiilide, hammasrataste, rull-laagrite jne) tootmine liigitatakse töötleva tööstuse vastavasse klassi, sõltumata sellest, millises masinas või seadmes neid kasutatakse. Spetsiaalsete komponentide ja lisaseadmete valmistamine plastsete materjalide vormimise või pressimise teel kuulub gruppi 222.
Töötleva tööstuse osaks loetakse ka toodete kokkupanekut omavalmistatud või ostetud detailidest. Jäätmete taaskasutamine, st jäätmete töötlemine teiseseks toormeks, on liigitatud gruppi 383 (Materjalide taaskasutusele võtmine). Kuigi see protsess võib sisaldada ka füüsilist või keemilist muundamist, ei loeta seda töötleva tööstuse osaks. Nende tegevuste esmaseks eesmärgiks on jäätmete käitlus/töötlemine ning seetõttu kuuluvad need jakku E (Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus). Samas uue lõpptoote valmistamine (vastandina teisesele toormele) kuulub siia jakku ka siis, kui tootmise sisendiks on jäätmed, nt hõbeda tootmine filmijäätmetest. Tööstus-, kaubandus- ja muude sarnaste masinate ning seadmete spetsialiseeritud hooldus ja remont on üldiselt liigitatud ossa 33 (Masinate ja seadmete remont ja paigaldus). Arvutite ning tarbeesemete ja kodutarvete parandamine kuulub ossa 95 (Arvutite ning tarbeesemete ja kodutarvete parandus) ning mootorsõidukite remont ossa 45 (Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont). Masinate ja seadmete paigaldus spetsialiseeritud tegevusena kuulub gruppi 332. Märkus: Piirid töötleva tööstuse ja klassifikatsioonisüsteemi teiste osade vahel võivad olla ebaselged. Üldreeglina toimub tootmisüksuses materjalide ja ainete töötlemine uueks tooteks (väljundiks on uus toode). Kuid uue toote määratlemine võib olla mõnevõrra subjektiivne. EMTAKis kuulub töötleva tööstuse alla näiteks:
- värske kala töötlemine (austrikarpide eemaldamine, kala fileerimine), mida ei tehta kalapüügialusel (vt 10201)
- piima pastöörimine ja villimine (vt 10511)
- nahatöötlemine (vt 15111)
- puidu immutamine (vt 16102)
- trükkimine ja sellega seotud tegevusalad (vt 181)
- rehvide protekteerimine (vt 22111)
- valmisbetoonisegu tootmine (vt 23631)
- galvaniseerimine, pindamine, metallide termiline töötlus ja poleerimine (vt 25611)
- masinate ümberehitus ja tehaseline kapitaalremont (nt automootorid, vt 29101). Teisalt on EMTAKis mujale liigitatud (st ei kuulu töötleva tööstuse alla) järgmised töötlusprotsesse sisaldavad tegevused:
- metsavarumine (jagu A , Põllumajandus, metsandus ja kalapüük)
- põllumajandustoodete esmatöötlus (jagu A, Põllumajandus, metsandus ja kalapüük)
- toidu valmistamine vahetuks tarbimiseks (osa 56, Toidu ja joogi serveerimine)
- maakide ja muude mineraalide esmatöötlus (jagu B, Mäetööstus)
- konstruktsioonide ehitamine ja to
D
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine
Jakku D kuulub elektrienergia, maagaasi, auru, kuuma vee jms edastamine ja jaotamine vastava püsiinfrastruktuuri (püsivõrgu/torustiku) kaudu. Jaotusvõrgu mõõtmed/ulatus ei ole määrav: siia kuulub nii tööstusüksuste kui korterelamute varustamine elektri, gaasi, auru ja kuuma veega, k.a konditsioneeritud õhuga. Seega hõlmab jagu elektrienergiat või gaasi tootvate, kontrollivate ja jaotavate elektrienergia- ja gaasiettevõtete tegevuse.
Siia ei kuulu vee- ja jäätmekäitlusettevõtete tegevus, vt osa 36 ja 37 ning gaasi (kaug)transport torujuhtmete kaudu.
E
Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus
F
Ehitus
Siia kuulub hoonete ja rajatiste üld- ja eriehitus. Jagu hõlmab uusehituse, juurde- ja ümberehituse, remondi, kokkupandavate hoonete jt ehitiste montaaži ehitusplatsil ning ajutiste ehitiste püstitamise.
Üldehitus on terviklike hoonete (nt elamud, büroohooned, laohooned, talu- ja loomakasvatushooned jm elu-, ühiskondlikud või tootmishooned) ning rajatiste ehitus (nt kiir- ja maanteed, tänavad, sillad, tunnelid, raudteed, lennuväljad, sadamad jm vesiehitised, niisutus- ja kanalisatsioonisüsteemid, torujuhtmed, elektriliinid jm tehnorajatised, spordirajatised jne). Ehituse alla kuulub ka hoonete ja rajatiste remont.
Üldehitustöid tehakse kas oma kulul, projektijuhtimise või peatöövõtu korras. Osa või kogu ehitustöö võib tellida alltöövõtjatelt. Siia liigitatakse ka üksus, kes kannab üldvastutust ehituse valmimise eest.
Osa 41 hõlmab terviklike hoonete ehitamise, osa 42 terviklike rajatiste ehitamise ning osa 43 ehitustegevuse raames tehtavad eriehitustööd. Ehitusseadmete rentimine koos operaatoriga liigitatakse vastava seadmega tehtava eriehitustöö alla.
Siia jakku kuulub ka hoonete ja rajatiste ehitusprojektide arendus, st rahaliste, tehniliste ja materiaalsete vahendite koondamine kinnisvaraprojekti edasise müügi eesmärgil.
Kui ehitusprojekti arendus toimub mitte müügi, vaid ehitise edasise kasutamise eesmärgil (nt ruumide väljaüürimine või tootmistegevus), siis liigitatakse üksus ehitise kasutusviisile vastavalt, nt kinnisvara, töötleva tööstuse jne alla.
G
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont
Siia jakku kuulub igat liiki kaupade hulgi- ja jaemüük (esemete või ainete põhiomadusi ei muudeta) ning müügiga kaasnevad teenused. Hulgi- ja jaemüük on kaupade turustamise viimasteks etappideks. Jakku G liigitatakse ka mootorsõidukite ja mootorrataste remont.
Hulgi- ja jaemüügi käigus ei muudeta kauba omadusi, samas võib müügi juurde kuuluda kauba sortimine, liigitamine, komplekteerimine, segamine (nt vein, liiv), villimine (sh pudelite pesemine), pakkimine, mahtkauba jagamine väiksemateks kogusteks ja ümberpakendamine, ladustamine
(k.a jahutatult või külmutatult) jne.
Ossa 45 liigitatakse mootorsõidukite ja mootorrataste müük ja remont. Kõik muud müügitegevused liigitatakse ossa 46 (hulgimüük) või 47 (jaemüük).
Hulgimüük on uute ja kasutatud kaupade edasimüük teistele ettevõtjatele: jaemüüjatele, teistele hulgimüüjatele, tööstus- ja kaubandusettevõtetele, asutustele, organisatsioonidele jt iseseisvatele majandusüksustele. Hulgimüüja on müüdava kauba omanik. Hulgimüüjaks on hulgikaupmehed, tööstusturustajad, eksportijad, importijad, kokkuostuühistud, tööstus- ja kaevandusüksuste müügiosakonnad- ja kontorid (v.a jaemüügikauplused), mis ei paikne üksuse tegevuskohas ning kes lisaks tellimusmüügile (otse tehasest või kaevandusest kliendile toimetatav kaup) turustavad ka muidu nende üksuste tooteid. Hulgimüüjate hulka kuuluvad kaubamaaklerid ja ostuagendid, kokku- ja ülesostjad ning ühistud, kes turustavad põllumajandustoodangut.
Hulgimüüja tavaliselt komplekteerib, sordib ja liigitab kaubapartiisid, pakendab mahtkaupu, pakendab ümber ja jagab väiksemateks kogusteks (nt farmaatsiatooteid); ladustab ja külmutab kaupu, toimetab kohale ja paigaldab, tegeleb müügiedendusega ning kujundab etikette.
Jaemüük on uute ja kasutatud kaupade edasimüük kaupluste, kaubamajade, kioskite, müügilettide, postimüügikaupluste, tänavamüüjate, lävemüüjate (door-to-door sales persons), Interneti ja oksjonite kaudu isiklikuks või majapidamises kasutamiseks. Enamik jaemüüjatest on müüdava kauba omanikud, kuid müüa võib ka volituse alusel (vahendajad).
H
Veondus ja laondus
Siia jakku kuulub sõitjate/reisijate või kauba regulaar- e liinivedu ja juhuvedu raudtee-, maantee-, vee- või õhusõidukiga, kaupade torutransport ning veondusega seotud terminali- ja parkimisteenused, kaubalasti/veose käitlemine, ladustamine, hoiustamine jne. Siia liigitatakse ka juhiga transpordi-vahendite rentimine ning posti- ja kulleriteenused.
Siia ei kuulu:
transpordivahendite (v.a mootorsõidukid) kapitaalremont ja ümberehitamine, vt 331
maanteede, raudteede, sadamate, lennuväljade ehitamine, hooldus ja remont, vt 42
mootorsõidukite hooldus ja remont, vt 45201
transpordivahendite rentimine ilma juhita, vt 771, 773
I
Majutus ja toitlustus
Siia jakku kuulub külastajate ja reisijate lühiajaline majutus, toitude ja jookide valmistamine ja pakkumine/müük koheseks tarbimiseks ning majutus- ja toitlustusteenusega kaasnevad lisateenused.
Pikaajaline majutus, mille puhul sõlmitakse eluruumi üürileping, liigitatakse jakku L - Kinnisvaraalane tegevus. Toitude ja jookide tootmine/valmistamine, mis ei sobi koheseks tarbimiseks või mida müüakse hulgi- või jaemüüjate kaudu, liigitatakse jakku C - Töötlev tööstus.
J
Info ja side
See jagu hõlmab info ja kultuuritoodete tootmist ning levitamist, nende toodete edastamist ja levitamist, samuti andmeid ja sidet, infotehnoloogiaalaseid tegevusi ja andmetöötlust ning muud infoalast tegevust.
Selle jao põhilised osad on kirjastamine (osa 58) k.a tarkvara kirjastamine, kinofilmide ja helisalvestiste tootmine (osa 59), raadio ja TV ringhääling ning programmid (osa 60), telekommunikatsioon (osa 61), infotehnoloogia (osa 62) ja muu infoalane tegevus (osa 63).
Kirjastamine hõlmab toote sisule (infotoodete puhul) autoriõiguste omandamist ja selle avalikkusele kättesaadavaks tegemist ning reprodutseerimist ja levitamist (või korraldamist) erinevates vormides. Siia kuuluvad kõikvõimalikud kirjastamise vormid (trükikirjas, elektroonilises või audioformaadis, internetis, multimeediatootena nagu CD-ROM-raamatud).
TV programmide tootmise ja levitamisega seotud tegevusi ühendavad osad 59, 60 ja 61, peegeldades selle protsessi erinevaid etappe. Üksikute komponentide nagu filmid, teleseriaalid jms toomine kuulub ossa 59, ent osas 59 toodetud komponentidest või muudest komponentidest (nagu uudiste otsesaated) terviklike telekanalite programmide loomine kuulub ossa 60. Ossa 60 kuulub ka nende programmide leviedastus tootja poolt. Terviklike teleprogrammide levitamine kolmandate osapoolte poolt, st ilma sisu muutmata, kuulub ossa 61. Levitamine (osa 61) peab toimuma ringhäälingu, satelliit- või kaabelsüsteemi kaudu.
K
Finants- ja kindlustustegevus
See jagu hõlmab finantsvahendustegevusi, k.a kindlustustegevused, edasikindlustuse ja pensionifondide tegevuse ning tegevused, mis toetavad finantsvahendustegevust. See jagu hõlmab finantsvara valdust, st valdusfirmade tegevusi ning kontsernide, fondide ja muude finantsüksuste tegevusi.
L
Kinnisvaraalane tegevus
See jagu hõlmab nii üürileandjate, büroode ja/või maaklerite tegutsemise ühes või enamas järgnevas valdkonnas: kinnisvara ost või müük, kinnisvara rendileandmine, muud kinnisvarateenused nagu kinnisvara hindamine või tegutsemine kinnisvara depositaarina. Selle jao tegevused võivad olla sooritatud enda või renditud omandiga ja võib olla tehtud tasu eest või lepingu alusel. Siia kuulub ka omandi hooldamine koos remondiga või selle rentimine.
See jagu hõlmab ka kinnisvarahaldureid.
M
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
See osa hõlmab ühe poole huvide juriidilist esindamist teise poole vastu, nii enne kohut kui ka kohtus või teistes juriidilistes organites, kas advokatuuri liikmete poolt või nende järelevalve all, nagu nõustamine ja esindamine tsiviilkohtuasjus, nõustamine ja esindamine kriminaalasjus, nõustamine ja esindamine töövaidlustes. Siia kuulub ka juriidiliste dokumentide nagu asutamisdokumentide, usaldusühingu lepingu või muude dokumentide, mis on ühenduses ettevõtte asutamisega ettevalmistamine, patendid ja autoriõigused, notariaalsete dokumentide, testamentide, usalduslepingute jms koostamine, samuti riiklike notarite, tsiviilõiguse notarite, kohtutäiturite, lepitajate, audiitorite ja vahekohtunike tegevus.
Siia kuuluvad ka arvepidamise ja raamatupidamise teenused, nagu raamatupidamise auditeerimine, finantsaruannete koostamine ja raamatupidamine.
N
Haldus- ja abitegevused
Siia jakku kuuluvad üldisi majandustegevusi toetavad tegevused, mis erinevad jaos M toodud tegevustest seetõttu, et nende esmane eesmärk ei ole eriteadmiste edastamine.
O
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus
See jagu hõlmab riikliku iseloomuga tegevusi, mida tavaliselt teostavad avalik-õiguslikud üksused. Siia kuulub seaduste ja nendest tulenevate määruste vastuvõtmine ja juriidiline tõlgendamine,
samuti ka nendel aktidel põhinevate programmide (plaanide) haldamine, seadusandlikud tegevused, maksustamine, riigikaitse, avalik kord ja julgeolek, immigratsiooniteenistused, välissuhted ja valitsuse programmide (plaanide) haldamine. See jagu hõlmab ka kohustuslikku sotsiaalkindlustust.
Õiguslik või institutsionaalne seisund ei ole veel iseenesest määrav tegur tegevusala kuulumiseks sellesse jakku, pigem on määravaks see, kas tegevusala oma iseloomult kuulub mõnesse eelnevasse jakku. See tähendab, et tegevusala liigitatakse ükskõik kuhu EMTAK-s ja ei kuulu siia jakku ainult seetõttu, et teostajaks on avalik-õiguslik üksus. Näiteks koolisüsteemi haldamine (st määrused, kontroll, õppekavad) kuulub siia jakku, aga õpetamine mitte (vt jagu P), vangla- ja sõjaväehaiglad liigitatakse tervishoidu (vt jagu Q). Analoogiliselt võivad mõningaid tegevusi, mis on siin jaos kirjeldatud, sooritada ka valitsusvälised üksused.
P
Haridus
See jagu hõlmab koolitust mis tahes tasemel ja erialadel. Koolitus võib olla suuline või kirjalik ning toimuda nii raadio, televisiooni, interneti või muude kommunikatsioonikanalite kaudu.
Siia kuuluvad nii riikliku koolisüsteemi üksuste poolt pakutav erinevate tasemete haridus kui ka täiskasvanute koolitus, kirjaoskamatuse likvideerimise programmid jms, samuti sõjakoolid- akadeemiad, vanglakoolid jmt oma vastavatel tasemetel. Jagu hõlmab nii riiklikku kui eraharidust.
Kategooriatesse jaotamisel selles jaos on lähtutud ISCED 1997-s määratletud haridustasemeist:
tasemele 0 liigituv haridus kuulub klassi 8510, tasemel 1 klassi 8520, tasemele 2 kuni 3 liigituv haridus gruppi 853, tasemel 4 liigituv haridus kuulub klassi 85321 ning tasemele 5 kuni 6 liigituv haridus klassi 85421.
Siia jakku kuulub ka koolitus, mis hõlmab sporti ja vaba aega (nt tennise või golfi õpetus) ning haridust abistavad tegevused.
Q
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
Siia jakku kuuluvad tervishoiu ja sotsiaaltööga seotud tegevused. Jagu hõlmab laia valikut tegevusi alates haiglaravist ja muudest tervishoiuasutuste teenustest, mida osutavad eriharidusega tervishoiutöötajad kuni hooldekodude tegevuseni, mis sisaldab tervishoiualaseid ja sotsiaalhoolekandealaseid tegevusi, kuid ilma tervishoiutöötajate osavõtuta.
R
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg
Siia jakku kuulub lai hulk tegevusalasi, mis on seotud elanikkonna mitmesuguste kultuuriliste, meelelahutuslike huvide ja vaba aja veetmisega, k.a lavakunst, muuseumide tegevus, hasartmängud, sport jm vabaaja tegevused.
S
Muud teenindavad tegevused
Siia kuulub organisatsioonide tegevus, arvutite, tarbeesemete ja kodutarvete parandus ning mitmesugused klassifikaatoris mujal liigitamata isikule osutatavad teenused.
T
Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus; kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine
U
Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus